Oreli ja orelirõdu restaureerimine viidi 2014. aastal lõpule
Oreli mehaanika restaureerimistööd lõppesid 2011. aasta detsembris, oreli väliskülje restaureerimis- ja viimistlustööd ning orelirõdu remont viidi lõpule 2014. aastal. Töid teostasid Lätis tegutsev Ugale Oreliehitustöökoda (meister anis Kalninš) ja Eestis tegutsev saksa päritolu restauraatori juhitud Alexander Eckert OÜ. Kogu oreli taastamine viidi läbi järgukaupa 8 aasta jooksul. Tööde järkjärguline teostamine oli põhjustatud eeskätt restaureerimise rahastusvõimalustest, aga ka kirikule iseloomulikust, hooajaliselt remonditöid soosivast sisekliimast.
Restaureerimise esimese etapi käigus 2008. aasta suvel rekonstrueeriti oreli originaallõõtsasüsteem ja taastati sellega võimalikult ligilähedaselt oreli algne tuulevarustus. Lisaks rekonstrueeriti originaal-analoogsetena orelist vahepeal kaduma läinud või seal muude viledega asendatud kolm registrit. Rekonstruktsioonitööde eeskujuks oli Lätis Zlekas's asuv Herrmannite orel (1875).
2009. aasta sügisel toimus tuulepõhjade kapitaalremont, 2011. aasta sügisel registri- ja toonitraktuuri ning mängupuldi kapitaalremont-restaureerimine. Viimaste tööde käigus sai orel uued manuaalklaviatuurid, välja vahetati kogu toonitraktuur. Oreli mehaanika restaureerimistööde maksumuseks kujunes 47 295 eurot (740 006 eesti krooni).
Tööd võeti vastu 22. detsembril 2011 komisjoni poolt, mille koosseisus olid organist ja SA juhatuse liige Kristel Aer, oreliekspert, organist ja SA juhatuse esimees Külli Erikson, kohalik vaimulik ja SA nõukogu liige Meelis-Lauri Erikson, oreliekspert Göran Grahn Rootsist ja SA nõukogu esimees Kadrina abivallavanem Jaan Stern.
2012. a. suvel alustas restaureerimisfirma Alexander Eckert OÜ töid oreli prospekti ning ümbriskapi restaureerimiseks, oreli rekonstrueeritud osade välisviimistluseks ning oreli lähiümbruse hoolduseks. Töid juhtis restauraator Alexander Eckert, alltöövõtu korras osalevad töödel saksa restauraator Regina Klee ning läti orelirestauraator Alvis Melbardis. Orelii ning orelirõdu elektrilsüsteemid uuendas Kadrina Elektrik OÜ.
Vähetähtis pole seegi, et värske ja puhta välimuse sai ka oreli lähiümbrus - orelirõdu. Paraku on sageli nii, et finantsvahendite piiratus ei soosi selliseid komplekslahendusi. Eriti töömahukaks kujunes põranda remont - see parandati põhjalikult, lihviti ning kaeti uue - helesinise värvikihiga. Värvitooni valikul sai määravaks põranda parandustööde käigus leitud ajaloolise helesinise-tuvihalli värvikihi katkend.
Oreli välisrestaureerimise, valminud uusosade viimistluse ning rõdu remondi kogumaksumuseks kujunes üle 15 000 euro. Rahastamist toetasid PRIA LEADER-programm 11 709 euroga ja Kadrina Vallavalitsus 1300 euroga.
Orelitööde lõpetamist tähistati 2014. aasta maikuus piduliku kontsert-jumalateenistusega, kus laulsid Kadrina Kirikukoor ning Kadrina Segakoor. Orelile oli sõna antud improvisatsiooniks, mängis Külli Erikson. Tegijaid ja korraldajaid tervitasid nii Kadrina Valla kui koguduse esindajad, külas oli riigikogu saadik Liisa Pakosta. Paar päeva hiljem visiteeris orelirõdu ka PRIA kontroll, kes samuti töö tulemuste ja asjaajamisega rahule jäi.
Dispositsioon
| I Manuaal | II Manuaal | Pedaal | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Bourdon 16' (Herrmann) | Gedackt 8' (Herrmann) | Subbass 16' (Herrmann) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Principal 8' (Herrmann) Hohlflöte 8' (Herrmann) |
Zartflöte 8' (Herrmann) | Principal 8' (Herrmann) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Viola di Gamba 8' (Herrmann) | Salicional 8' (Herrmann) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Prestant 4' (Herrmann) | Flauto 4' (Kalninš) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Spitzflöte 4' (Herrmann) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| *Cornett 1 - 3 fach (Kalninš) 2' + 2 2/3' (al. c) + 1 3/5' (al. c1 ) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Koplid: I / P, II / I | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Register kannab sildil nime: Quinte 2 2/3´ | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Herrmannite oreleid võib iseloomustada kui võimsalt kõlavaid, kuid konstruktsioonilt lihtsaid ja seega töökindlaid instrumente. Eriti märkimisväärne on nende meistrite kunstipärane andekus pillide mensuratsiooni ning intonatsiooni alal, millega iga pill on just oma kirikuruumi arhitektooniliselt väga täpselt sobitatud. Herrmann-orelite kõlaomadusi võib iseloomustada järgmiste märksõnadega: avatud puitflöödid; jõulised, põhitooni esiletõstvad keelpillregistrid; keelpillidele läheneva intonatsiooniga 8´-printsipalid; kerged oktaavregistrid ning sügavad mikstuurid. Kadrina kiriku orelil on kaksiktuulepõhi, s.t. kahe manuaali viled asuvad ühisel tuulepõhjal.